Ahoi! Anonüümsed murede lugejad
Juurvilju jätan vahele ja asun kohe magusa kallale.
Kõik inimesed teevad vigu, see on meie loomuses ( ei saanud jäta mainimata )Ent mõni viga võib osutuda saatuslikkuks.
Umbes neli kuud tagasi algas mul depressioon (käisin tööl raha ei saanud,laenud,võlad,suud mida toita ja soojas hoida jne.) Btw. Need suud pole oma lapsed. Tüüpiline. 24.aastase elulugu. See selleks,seda muret enam pole.
Umbes nädala eest otsustasin uputada oma mured pudelisse (ise jooma mees ei ole, ma murdusin) kuna muresid mitu võtsin pudeleid ka mitu,täpsemalt siis 2x0,5 jäägermeistrit ja kangutasin need ihuüksi alla. Mäletan vaid esimese pudeli lõppu. Hommikuks ärkasin jubeda valu peale üles kainestusmajas, oma vereloigus, käeraudades voodi jala küljes ja murtud luuga(politseile vastuhakkamine). Paras mulle: ütleks ma isegi kohe saad teada miks. Kuna ise mitte midagi ei mäleta siis tulenen siiani teada olevatest faktidest. Keset valget päeva üks väga purjus ja aggressivne noormees rikkus avaliku korda. karjudes erinevaid sõimavaid sõnumeid juba üsna eakatele daamidele ja härradele. Noormeest ei takkistanud keegi ligi kaks tundi, kuigi sündmuspaik oli üsna rahvus küllane. Sõimuga asi ei piirdunud, noor kaabas oli ka väga vägivaldne ta tõukas kahte vanaprout ning ühele neist oli tekkitanud kergeid kehalisi vigastusi. Kannatanuid on siiani teada üks. Kannatanu ei soovinud anda asjale ametlikku käiku vaid oma initsiatiivist pakkus välja kompromissi. Kompromiss lihtne ja selge kui vesi
Kaabakale anti aega kaks kuud et tasuda 3000€ valu raha. Kompromissi pakkuja on kurjategija kellel on mõjuvõimu kriminaalses maailmas. Maksmata jätmise korral lõpetatakse kaabaka patulik eluliin ja unustatakse kraavi. Joosta pole mõistlik kuna oma tehtud süüteo eest hoian südames hingenärivat süütunnet. No ma ei ole selline nagu just kirjeldatud. Ma aitan oma emal kasvatada nooremat õde, teenisin edukalt kvs, olin abivalmis ja töökas kuigi tööga viimast kaks kuud on olnud üsna kehva, tööpuudus (ettevõte juht oli puhkusel soojal maal ega muretsenud tööliste pärast (see on tõde mitte ühepoolne arvamuse avaldus) muidu enne seda polnud kuud kus oleks töötunde alla 280tundi (see on tõsi ja arvestamata ajakulu mis kulub sõitmisele objektideni ja tagasi). Loomulikult keegi ei maksa sellise koguse eest ametlikkult palka ja mitte ametlik palga number on ca 900 neto/kuus. Kurb. Praeguseks olen haigus lehel(luumurd) ning olen ka tööl samal ajal. See luumurd on kõigest üks sõrm. Muidugi leiba teenides kasutan mõlemat kätt ( valus,kuid hädavajalik) aga ma ei saa seda summat nkn kokku,pean endiselt pere peale mõtlema. Ma juba tean et sa tahad öelda selle peale vaid paras. Ma tean isegi et sain hakkama suure jamaga ja pean seda ise sööma. Mure on selles et kuidas teha nii et peale minu kadumist minu perel oleka katus pea kohal ja söök laual ( naised küll tugevad isendid, kui selles maailmas on vaja mune.)
Ma muretsen vaid nende pärast.
Ma olen lepinud sellega et olen peagi olen kadunud mees, olen ise selles süüdi.
nüüd siis kokkuvõtteks.
Ärge proovige korrata minu meetodit muresid lahendada, üsna tihti on tähtis vaid kannatus, tuleb oodata küll see mure laheneb, mitte miski pole igavene.
tähtis on vaid pere ja lähedased inimesed nad toetavad alati isegi siis kui sa ise oled tõbras nagu mina.
Mina avatasin selle koha siin liiga hilja.
Kuid kellegile võiv see olla heaks eeskujuks kuidas mitte käituda murede korral. Terviseid.